Mõne aasta eest Sagadis eksponeeritud jõulupuude-teemaliselt näituselt võis teada saada, et jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta. Tänapäevased kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda, massiliseks tööstuslikuks valmistamiseks läks aga 1970-ndatel aastatel. Siis oli küll tegu nääriehetega, kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui tööriistade kujukesi.
Sagadi näitusel võibki näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest, nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.
Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud. „Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest, lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,“ ütleb Marika.
Kauneid ja hapraid ehteid võib Sagadis näha 18. novembrist kuni 15. jaanuarini iga päev kl 10 kuni 16.
